Towards a vividness in synthesized speech for audiobooks

Abstract

The goal of this study was to determine which acoustic parameters are significant in differentiating the speaking styles of a narrator and that of male and female characters as voiced by a reader of audiobooks. The study was initiated by a need to improve the expressivity and differentiation of speaking styles in fiction books read out by synthesized voices. The corpus used as research material was created from an audio novel, as read by a professional male voice artist. To determine whether it is possible to identify these speaking styles from the voice of the reader, a web-based perception test consisting of 48 sentences was conducted. The results showed that the listeners identified all three styles. For acoustic analysis, the openSMILE toolkit was used and 88 eGeMAPS-defined parameters were extracted for every sentence in the corpus. All styles were differentiated by 38 statistically significant parameters. To improve vividness, synthesizers aimed at reading fiction books could be trained to perform all three styles. Kokkuvõte. Hille Pajupuu, Rene Altrov ja Jaan Pajupuu: Teel audioraamatute sünteeskõne elavdamisele. Uurimuse eesmärk oli teada saada, milli sed olulisemad akustilised parameetrid eristavad audioraamatu lugeja hääles jutustaja kõnet ning mees- ja naistegelaste otsekõnet. Uurimuse tingis vajadus parandada sünteeshäälega loetavate juturaamatute väljendus rikkust ja kõnestiilide eristatavust. Uurimismaterjalina kasutati professionaalse meeshäälega loetud audioromaani „Tõde ja õigus I“ põhjal loodud korpust. Et teada saada, kas audioraamatu lugeja hääle põhjal on kuulaja võimeline eristama eri kõnestiile (jutustaja kõnet, mees- ja naistegelaste otsekõnet), koostati 48 lausest koosnev tajutest. Testi tulemused näitasid, et kuulajad tundsid ära kõik kolm kõnestiili. Akustiliseks analüüsiks kasutati kogu korpuse materjali. openSMILE’i tööriistaga ekstraheeriti kõnest iga lause jaoks 88 eGeMAPSis defineeritud parameetrit. Statistiliselt oluliselt eristasid kõnestiile 38 parameetrit, millest 18 oli seotud hääle kvaliteedi ja tämbriga, 11 hääle valjusega, 8 hääle kõrgusega ja 1 tempoga. Kuna tajutest ja akustiliste parameetrite analüüs näitasid, et audioraamatus eristusid nii jutustaja kõne, naistegelaste otsekõne kui ka meestegelaste otsekõne, võib pidada otstarbekaks õpetada juturaamatuid ettelugevaid süntesaatoreid esitama kõiki kolme kõnestiili. Märksõnad: audioraamatud, kõnestiil, otsekõne, karakteri kõne, GeMAPS, kõneanalüüs, ekspressiivne kõnesüntees